esmaspäev, 10. oktoober 2016


100% Reklaamivaba 

Intervjuu Tanel Leokiga
Saksamaa ajakirjalt "Motokross"
Fotod: Tanel Leoki Instagram,  Genadi Katenev,  MXGP.
Tõlkinud Argo Keerme.


Tanel Leoki "boks" Tai MXGP etapil. Tsikkel viidi sinna reisijapagasis kohvritesse pakitult.




Minnes läbi maailmameistrivõistluste boksiala võib näha palju sära ja MM-i tähtede tsiklitel lugematul hulgal sponsorite logosid. Logode tulv mõjub kohati nagu rusikalöök näkku. Aga üks sõitja on seejuures erandiks. Jutt on nimelt Tanel Leokist, kes oma ekstreemselt tagasihoidliku ilma logodeta etteastega hästi silma paistab ja tavalise seeriamootorrattaga ning ilma ühegi meeskonna toeta hooaja kaasa teeb. Ja tulemuseks oli juba mõne MM etapi järel uus ja huvitav „kõrvaltöö“...





„Õigel ajal õiges kohas“ või „kes otsib, see leiab“ - nii võib kokku võtta sideme KTM-i ja Tanel Leoki vahel. Mõnikord on see juhuse tahe, mõnikord lihtsalt nõuab seda keskkond mis asjaolud omavahel kokku viib. Asjad mis näiliselt muudmoodi ei saakski eksisteerida kui ainult koos. Ühelt poolt on eestlane KTMi jaoks juba vana kala, kes meeletu kogemustepagasiga võimeline on ratta edasi arendamisel kaasa lööma ning seeläbi ettevõtte arengusse panustama. Teiselt poolt ei ole Tanelil tänu oma vanusele aga enam eriti lihtne konkurentsivõimelises meeskonnas endale kohta leida. Ja pealegi on ju krossimehe elus palju kehvemaid variante kui KTMi palgalehel olemine – kes julgeb vastu vaielda?
Oli see KTMi järjekordne meisterlik malekäik? Laseme siinkohal faktidel enda eest rääkida, mis lõpuks mõlema osapoole jaoks kasuliku lahenduseni viisid. Peale uue motospordi- ning testikeskuse ehitamist Austriasse Munderfingi oldi KTMi poolt sobiliku testisõitja otsingul. Otsingu kriteeriumiteks oli võime maailmatasemel kiirusega sõita, aastatepikkust motospordi kogemust omada, võime tehasemeeskonna tarbeks uuendusi katsetada ning neid adekvaatselt hinnata aga samas mitte olla siduvate lepingutega hõivatud. Tanel Leok, kes 2016 hooajal erasõitjana KTMil võistleb jäi seega kohe Austria mootorratatehase fookusesse. Ja Taneli valik eelseisvaks hooajaks tsikli osas ei olnud ka juhuslik, sest eraviisiliselt katsetas ta viie suurema tootja mootorrattaid 2015 aasta lõpus. „Ready to Race“ motoga sai KTM Leokile pakkuda seda mida nad oma reklaamis lubavad. Usaldusega uue töövahendi vastu näis 31-aastane sõitja hooajale vastu minnes hästi varustatud olevat, vajadust kohe tuuningosade järele haaramiseks polnud – ratas oli ka suurte lisakulutusteta täiesti konkurentsivõimeline. Oranžide juures osatakse hinnata eestlase produktiivset koostööd - ausalt ja selgelt annab kolmekordne pereisa oma hinnangud KTMi tehnikutele edasi, jätmata seejuures muljet, et tal oleks rõõm pelgalt euroopa suurima mootorrattatootja lepingule saamisest.
Viimasel etapil Assenis oli meil võimalus KTMi testi- ja võidusõitjaga sügavuti vestelda.


Tere Tanel! 2015 aasta lõpus oli sul personaalne võrdlus viie suurima mootorratta margi vahel. Jutusta meile sellest midagi!

Koos oma toetajatega tahtsin ma järgmiseks hooajaks valmistuda ning mitte midagi juhuse hooleks jätta. Sellega seoses oligi õhus küsimus, mis rattaga mul erasõitjana parimad võimalused oleks. Igaüks teab, et hooaeg on väga kulukas ja põhiline pole ainult konkurentsivõimelist tsiklit omada vaid ka kõik ümbritsev peab klappima. Näiteks transpordikulud ei ole just pisike osa kogu eelarvest, mis sai paika pandud ja millega terve hooaja hakkama peame saama. Õige otsuse langetamiseks katsetasime kõiki mootorrattaid. Minu jaoks oli oluline leida väikseima tuuninguvajadusega ratas, polnud vähimatki tahtmist alustuseks kohe tuhandeid eurosid kulutada, et konkrentidega sammu pidada. Sellega seoses langeski valik KTMi kasuks. Loomulikult peab igaüks ratta enda jaoks ära seadistama peale pakendist lahti võtmist. Valkenswaardis tulin ma seeriatsikliga esimese kümne hulka. Nagu näha, saab ka nii... (naerab)

Kuidas sa KTMi testisõitjana tööle said?

Meie koostöö algas peale Valkenswaardi. KTMis nähti, et ma olen nende standard tsikliga konkurentsivõimeline ja nad küsisid minult otse, kas ma näeksin võimalust nende jaoks testsõitjana tsiklite arendamises kaasa lüüa. Seejuures oleks tegu ka uute detailide välja töötamisega seeriatoodangu tarbeks. Ma pidasin seda väga põnevaks pakkumiseks ja saime kiiresti kokkuleppele. Kui mul rattaga probleeme on, siis aitab KTM nii uute varuosadega kui soovitustega. Vastutasuks saavad nad detailse info, mis nende rattaga toimub. Andmed, mida me siis treeningute ja ka võistluste käigus kogume lähevad alati läbi salvestajate võrdlusesse. Ükski teine tootja peale KTMi ei katseta oma standardtsikleid nii kõrgel tasemel, maailmameistrivõistlustel. Ja seejuures on alati äärmiselt huvitav endalgi jälgida kuidas standardtsikkel mm-il käitub.

Mis oleks edasi saanud, kui sa poleks KTMiga lepingut sõlminud?

Ma ei usu, et midagi eriti muutunud oleks minu jaoks. Ma oleksin igal juhul oma standard KTMiga mm-il edasi võistelnud. Mul oli ka eelnevalt mõningane tugi sponsoritelt ning KTM Eestilt. Aga loomulikult on praegune asjade kulg tunduvalt parem minu jaoks, sest olen hoopis teisel tasemel KTMi poolt toetatud.

Oled oma osakonnas ainuke testisõitja või on seal veel keegi?


Minu kõrval on teisigi testsõitjaid ja KTMil on mitmeid osakondi. Ühed arendavad seeriatoodangut samas kui teised nö. tehasetsiklitega tegelevad.

Oli testisõitja amet hea võimalus või oleksid sa parema meelega jälle olnud mõnes meeskonnas puhtalt sportlasena?


Ei, mitte päriselt. Ma olen nüüdseks 31aastane ja ei ole enam eriti lihtne heas meeskonnas endale koht leida. Minu jaoks on töö KTMis rohkem kui lihtsalt hea valik. Ma osalen võistlustel endiselt hea meelega ja seda saan ma segamatult testisõitja töö kõrvalt teha. See on uus ja huvitav väljakutse. Ja pealegi saan varuosasid, mille arendamisel ma osalen, ka ise võistlustel katsetada ja jälgida kas nad toimivad nii nagu peaks. On testsõitjaid, kes katsetavad arendamisel olevaid osasid ainult treeningutel. Mina saan aga mõlemat teha ja see teebki töö huvitavaks. Ma olen oma töökohavalikuga seega väga rahul.






Kui su ratast ja ka su riietust jälgida, jääb silma, et sponsorite logosid neil polegi. Kuidas sul lood toetajatega on?

Mulle meeldib nii rohkem... Ei, see oli nüüd väike nali! Ei ole lihtne leida maksevõimelisi sponsoreid, enamus tahab tsikli üleni täis kleepida aga maksta selle eest ainult natuke. Mõned tahavad minu poolt määratud hinna poolitada aga nii see loomulikult ei käi. Ma võistlen maailmameistrivõistlustel ja kõrgel tasemel, teen häid tulemusi ja seega on dumping-hinnad minu jaoks halb valik. Ja siis on sponsorid motokrossitööstusest, kes sooviks mind oma varuosadega toetada aga kes minu jaoks kvaliteedi tõttu ei sobi. Aga hea pakkumise jaoks olen ma alati avatud.

Kuidas täpselt näeb su töö KTMi juures praegu välja? Millised on su ülesanded?


Oh, see on hell teema. Loomulikult ei tohi ma kõiki ärisaladusi välja lobiseda, aga minu ülesanded on mitmekülgsed. Pean tegelema tsikli ergonoomilisemaks muutmisega, käsitlemine peab muutuma paremaks. Ja teine tähtis osa seisneb selles, et aitan mootorit ning vedrustust arendada. Ühesõnaga kõigest midagi, et järgmise aastakäigu seeriatoodang veel konkurentsivõimelisem oleks


Me oleme kuulnud, et pead oma tsiklid endale ise ostma. On see nii?

Jah. Mul on trennitsikkel ja üks võistlusratas. Ostsin need koos toetajate ja KTM Eestiga. Hooaja lõpus saan tsiklid tagasi anda.

Varustab KTM sind spetsiaalosadega, et neid siis tehasemeeskonna sõitjate jaoks katsetada või asub sinu arendustöö raskuskese siiski seeriatoodangul?

Valdava enamuse aja katsetan treeningute ajal tavalisi seeria mootorrattaid, aga on juhtunud ka ette olukordi, kus on tulnud tehasemeeskonna tsikleid testida.

Millele keskendud võistluste ajal? On sinu jaoks oluline teha hea tulemus või pigem kogud võrreldavaid teadmisi tsikli kohta?

Loomulikult tahab KTM nii treeningutelt kui võistlustelt võimalikult palju andmeid saada. Ma ise ka mõtlen trennis alati mille kallal me peaks veel tööd tegema. Ja koostöö tehnikutega käib asja juurde, koos vaatame andmed üle ja proovime nõrgad kohad kõrvaldada. Vastavalt seadistusele ei ole see alati lihtne. Radadel on erinevad osad, seadistus mis ühel lõigul hästi toimis ei pruugi juba järgmisele lõigule üldse sobida. Kõige selle töö siht on see, et parimate võimalike testitulemuste najal starti minna ja sõidus parim koht saavutada – nagu ka teised võistlejad. Ja kõige lõpuks pean ma tunnistama, et parima meelega tegelen ma võistlemisega. Aga hea võistlustulemus tähendab ka seda, et ratas toimis hästi.

Mis on KTMi jaoks tähtsam?

KTMi jaoks on mõlemad tähtsad. Loomulikult tahavad nad oma mootorrattaid võistlustel võimalikult ees näha, samas aga ka väärtuslikku infot ratta kohta. Kõik arendused lähevad lõpuks seeriatsiklite tootmisesse ja tulevad lõpptarbijale kasuks.

Kas te olete juba saanud detaile, mille arenduses sa kaasa töötanud oled, tehasemeeskonna tsiklitel kasutada?

Ma ei ole kindel, mis minu arendustööst tehasemeeskonna masinatel kasutusse läheb. Ma sain enne Lommeli etappi mõningaid uusi spetsiaalosade arendusi katsetada ja ma arvan, et jooksva hooaja vältel saame tehasemeeskonna tsiklitel mõningad uuendused sisse viia.

Oled sa ka järgmisel aastal KTMis samal töökohal?

Ma loodan küll. Koostöö sujub väga hästi ja ma usun, et KTM on mu pingutustega samuti rahul. Mõned asjad oleme juba suutnud paremaks muuta. Seega kannab meie koostöö esimesi vilju ja see on mõlema osapoole jaoks hea.

Kas sa tegeled ka MX2 tsikli arendusega?


Ma olen väikese tsikliga sõitnud, küll ainult seeria rattaga. Minu arvamus ka selle kohta on KTMi jaoks oluline. Sellega saab päris hästi edasi ja minu arvates on see turul olevatest parim. Selle tsikli põhiline ülesanne on olla sõidetav nii algaja kui profi jaoks. Ja selle ülesandega tuleb KTM täiesti toime.

Tuleme siinkohal hoopis millegi muu juurde: kuidas näeb see aasta rahvuste kross Eesti jaoks välja? On sinu unistuste meeskond teoks saanud?

Eesti võtab väljakutse vastu. Kullase, Rätsepa ja minuga on meie meeskond löögivalmis ja meil on head võimalused päris ette jõuda. 2015 olime neljandad mis on meie väikese riigi jaoks vägev tulemus. Aga kui sa minu käest minu unistuste meeskonna kohta küsid, tahaksin ma veelkord 2004. aasta meeskonnas sõita. Tol korral olime me koos Juss Laansoo ning lellepoeg Aigariga samuti neljandad.






Kuidas Aigaril ja Avol üldse läheb? Millega nemad tegelevad?


Eelmisel aastal sõitis Aigar veel professionaalsel tasemel endurot aga see oli tema jaoks liiga stressirohke.
Aga praegugi sõidab ta vahelduva eduga Eesti ja Leedu meistrivõistlusi. Ta tahab, et tsiklisõit oleks puhtalt lõbu, täiesti pingevaba. Aigar on endiselt väga heas vormis ja tegeleb palju spordiga. Ja peale selle alustas ta väikese mänguasjaäriga ja jälgib selle kulgemist. Mu lell Avo on väikeste rühmade kaupa paljusid Eesti krossilapsi treeninud  kuid tema keskendub põhiliselt aafrika sägade aretamisele. Ja nagu ikka, ta töötab liiga palju.

Sa oled kolme poja uhke isa. Kas neil on ka motokrossiga tegelemise ambitsioonid olemas?


Mu vanim poeg on juba paar võistlust sõitnud ja seda üldse mitte halvasti vaatamata vähesele treenimisele. Travis, mu teine poeg, on samuti proovinud sõita, aga väiksema kirega kui Sebastian. Peale paari sõitu polnud tal enam huvi ja rohkem esialgu ei soovigi sõita. Mõlemad sõidavad aga suurima heameelega bmx-i ja on valmis selle alaga professionaalselt tegelema. Aga mina ei tea kas mina selleks valmis olen... Olen jalgrattad muidugi mõlemale ostnud aga bmx pole samuti ohutu ala. Nad peavad alustuseks muidugi õige sõidutehnika selgeks õppima. Ma olen neil tihti raja ääres kaasas ja proovin mõlemale õigeid võtteid õpetada. Niipea kui need neil selged on ja nad ratastel kindlalt on, saan ka mina natuke rahu. (naerab) 









Kus sa praegu elad? Kas endiselt Belgias?


Alates 2014 aasta lõpust ei ela me enam Belgias. Me kolisime Eestisse tagasi. Meist jäid Belgiasse maha palju sõpru ja käime neil seal külas. Enda ja oma laste tulevikku näen ma aga oma kodumaal kuna lapsed käivad juba seal koolis.

Tänan jutuajamise eest, Tanel, ja edu edaspidiseks!
Kui ka Tanel Leok on nüüdseks 31 eluaastaga oma karjääri kõrgpunkti ületanud, on sellised kogenud isiksused üüratu tähtsusega kogu tööstuse - ja tulevaste põlvede tarbeks mootorrataste arendamise jaoks. Kas Tanel on endiselt kiire, selles pole üldse küsimus. Ja pealegi on tal päris palju ruumi tsikli peal sponsorite jaoks. Niisiis, lugupeetud mototööstus, võtke temaga ühendust, kui soovite ka eduloost osa saada. Sest „The Estonian Express“ on igal juhul kiirem kui saksa raudtee.








pühapäev, 29. september 2013

Motocross Des Nations

Enne kui asuda tähtsaid seiku Eesti mx ajaloost ümber kirjutama, harjutame blogimist. Seekord siis Rahvuste krossist.





Eestlaste üheksandana finaalis. No ütleme , et käib kah. Tann tegi jällegi hea sõidu. Ma ei tea, kas talle mõjub ameeriklaste kohaolek positiivselt või on see lihtsalt väga suur armastus kodumaa vastu, igatahes TM rider oli kvalifikatsioonisõidus poodiumil, mis kuulub imede valdkonda statistikat jälgides juba nii või naa !
Ime oli kahtlemata ka Austraalia pole position finaalipäevaks. Kuid nagu ikka, ime kaob ja selge pilt tuleb kui natuke vaadata miks ja kuidas need asjad juhtunud on.
Lätlased tulid A finaali läbi B-finaali. Hea, et kohale jõudsid. Perekond Justsid ja Matiss Karro hoidsid Liivimaa au kõrgel.

Kuid nüüd sõitude juurde.

Rahvuste krossiga kaasneb alati palju küsimusi. See on justkui võlukarikas, mida juues ehk siis nähes, peaksime saama vastused kõigele sellele, mis meid öösiti magada ei lase ning päeviti meeli erutab. Esiteks, Usa liiga vs GP, kes on kiireim mees planeedil Maa, kas 250 saab 450 vastu, kes on kiirem riik ning loomulikult mitmendaks tuleb Eesti, .... .


Kohe esimeses sõidus saime teada, et USA võrriliiga on väga kõva. Antonio hoidis siiski suurte tsiklite au kõrgel ja võttis võidu. Kiirem ringiaeg aga Eli Tomacilt.

Kiireimad ringiajad 1 start:
Eli Tomac   1:42, 466
Antonio Cairoli 1:42, 937
Ken Roczen 1:43, 457

Gert Krestinov 1:47, 420
Erki Kahro1:48, 652

Teine start. Tõendus sellele, et USA 250 on väga kõva. Oli väga huvitav jälgida nö. AMA250 võistlust, mis käis seal terve hooaeg läbi, Tomac vs Roczen. Kuigi Tomac oli juba tõestanud Kenile oma olemasolust hooaja vältel, erilist väsimust nende suhetes aga näha polnud kuskilt poolt. Imeilus võidusõit, mida oli äärmiselt huvitav jälgida.

Hea sõidu tegi Clement Desalle ( kolmas) ning otse loomulikult Tanel Leok ( kuues) suurenisti tänu kellele, on jätkuvalt Estonia riiginimi, mida mainib heameelega iga krossiasjatundja.

Kiireimad ringiajad 2 start
Eli Tomac 1:42, 316
Ken Roczen  1: 42, 555
Clement Desalle 1: 44, 727

Tanel Leok 1:46, 199

Erki Kahro  1:50, 985




Kolmas start nagu heal Motocross Des Nations'il ikka otsustab kõik. Kuid paraku, kohe alguses käis pauk ja Bam-Bam Barcia ning ai-a ai-a !!! ka Tanel segasid vähe detaile kokku. Läks aega enne kui igaüks oma tsikli leidis ja minema sai.
Max Nagl tegi holeshoti ja number üks soendas sakslaste südameid kahtlemata soojalt. Paraku tuli jõud tagantpoolt järgi. Kuigi alguses paistis, et soojal saksamaal möllav vene karu, Bobik, on löögihoos, tuli peatselt Cairoli kes läks ka planeedi kiireima mehe tiitlit vastu võtma, hoides esikohta lõpuni.
5 ja pool minutit enne lõppu, käis  võitlus Paulini ja Dungey vahel. Ilmselgelt polnud prantslased nõus võiduka Euroopa tiitlikaitsmist usaldama inglaste hoolde ning see taktika oli hea. Nägime ka seda, et AMA sarjas hästi töötanud Dungey taktika, teen poole sõidu pealt oma sõitu, GP meeste vastu ei töödanud. Jääd hiljaks, ilma jääd. Lihtne. Küsimärke kahtlemata veel oli. Barcia tuli väga hea sõiduga järjest ettepoole, kuid sellest jäi väheks, sest suur hiiglane De Dycker, kes pigistati heade sõbrade kaasabil viimasel ringil tühjaks nagu sidrun, pidas vastu ja õnnitlused Belgiale ! Võimsaim motokrossi riik maailmas aastal 2013 !!


Kiireimad ringiajad 3 start
Antonio Cairoli 1: 45, 446
Evgeny Bobryshev   1:45.547


Maximilian Nagl  1:45.970

Tanel Leok 1:46, 961
Gert Krestinov 1:49, 785

 Rahvuste krossi tulemused top 10

Belgia
USA
Itaalia
Austraalia
Prantsusmaa
Suurbritannia
Saksamaa
Venemaa
Sveits
Eesti

Rahvuste krossi top 4 klasside kaupa

Open

Justin Barcia  USA
Tanel Leok   Estonia
David Philippaerts Italy
Shaun Simpson  GBR


Klass MX1



Antonio Cairoli   Italy
Tommy Searle   GBR
Ken DeDycker  Belgia
Gautier Paulin Prantsusmaa

10. Gert Krestinov

Klass MX2

Ken Roczen Saksamaa
Dean Ferris  Austraalia
Jeremy van Horebeek  Belgia
Eli Tomac USA

17. Kahro Erki   Estonia


Mida kokkuvõtteks sellest kõigest välja loeme. Ei taha kritiseerida neid kes midagi teevad. Au ja lugupidamine  neile, kes organiseerisid, aitasid ja viisid Eesti tiimi kohale. Kellel tahtmist rohkem analüüsida, saab seda tulemusi uurides teha.
Kõik Eesti sõitjad tegid seda mida oodati ja ehk nati rohkemgi veel. Kahtlemata saab alati paremini ja 10-nda koha üle nüüd suurt rahulolu pole, kuid üksikisikutena sõitjate suhtes, au ja kiitus !!!


Täielikud tulemused leiate need ise kui vaadata
http://www.motocrossmx1.com/reslists.aspx?ct=7&c=6






kolmapäev, 28. august 2013

MMM ja esimene postitus

Kaabuga Meeme Männiste, keskel Marek Suursööt, roosa särgiga Aivo Rebane. Numbrit 800 kannab  meie tiimi pill kahetaktiline Honda CR250 .

Kes pole MMM'il käinud, pole elu näinud; ütleb ürituse slogan. Tore üritus, mille genereerimise taga on Eesti MX ajaloo  kuulsaim generatsioon rahvusvahelises plaanis, väisamine Legacy Tiimi poolt oli ühtlasi ka meie esimeseks avalikuks väljaastumiseks.

Nüüd aga lähen enne MMM juurde asumist natuke ajas tagasi ja kirjutan natuke taustast.
Talvisel pimedal ajal, mil ainukesed helged asjad motokrossifänni elus on tema mõtted ja arvutiekraanilt helendavad youtube videod, juhtub vahest ikka nii, et valguskiired läbivad pimeduse ning tänu sotsiaalmeedia, nüüd siis suurenisti Facebooki abile, saab kokku palju erinevaid inimesi keda ühendab midagi nii võimast ja suurepärast nagu Motokross. Seega meil Meemega tarvitses vaid natuke tuunida, kui selgus, et Eesti Motokrossiajaloo kokkukorjamine kogukondlikus vormis on vägagi tervitatav.
Seisuga 29 august, kell  00:21 on meil 933 meeldijat FB kommuunis. Killukesed Eesti Motokrossi ajaloost piltide näol on kogunud tuhandeid vaatamisi ning palju inimesi on jagamas oma mälestusi.
See kõik on hindamatu väärtusega Eesti Motokrossile !
Päev enne MMM'i. Kuigi trenniks oli kasutada kaks rada, tegime nati põllutrenni ja igaks juhuks pilte. Meie mõlema rikkalikud kogemused ütlevad; vähemalt mingid pildid on alati mõtekas kohe ära teha. Siis on kindel, et on vähemalt mingid pildid olemas :D  Nagu isegi võite näha, oleme võistlemiseks valmis. Mehhaanikul kasvab juba 80-ndate style väike vunts ning sõitjat on tabanud 80-ndate kõige kõige trendikam laine, JT Racing roosa komplekt koos handmade saapakaitsmetega.

Mõelgem ise, kas pole mitte natukenegi mõnusam, reisida ameerikasse ja teada, et ajal kui nemad seal oskasid vaevu motikaga sõita, käisid meie mehed juba GP-del !
Või võtta kokku kõik see sund ja vaev mis meie maad tabanud, kuid sellest hoolimata, olgu ajad millised tahes, kord hakkasime motokrossi sõitma ja sõidame edasi. Olgu mis on.
Nii head aega kui praegu, pole Eesti Motokrossil kunagi olnud, kuid ka headel aegadel on vahest tore meenutada vanu häid hetki. Või mõelda raskel hetkel sellest, kui raske võis olla kunagi meestel, kes pidid tänavasõiduks suhteliselt kõlbmatust masinast tegema võidusõidutsikli, lihtsalt kahe käe ja oma pea abil !  Mingist kataloogist või poest, kuhu astud sisse ja küsid  midagi tänapäeval väga lihtsat, nagu kolb, keps, rääkimata sumbutist või süütest oli isegi raske unistada ajal, kus pilt ehtsast võidusõidutsiklist oli pea sama suur rariteet kui täislaks pooltasuta "rinaldi yammu" täna.


Nüüd aga MMM juurde tagasi. Marekil, endisel motokrossitsempionil, oli kahtlemata isklikust ajaloost nii enesekindlaid käike võtta, et algne plaan, teha kaks kuud enne MMM hoolsalt trenni lükkus nati edasi kahe nädala peale, millest lõpuks sai siis päev enne võistlust põllu peal mõned korrad edasi tagasi sõitmist.
See ongi tegelikult täpselt paras endisele sõidumehele. Esiteks MMM  mõte, nii palju kui mina olen aru saanud, ongi see, et  chillida ! Rahulikult põristada, sõprade juures teha änn änn jne. Ja samas meenutada, et pole see asi nii lihtne midagi ! Olgugi tsiklid paremad ja rajad ilusamad. Kiivrid mugavamad ning riided säravamad. Ikkagi on  kõik samamoodi, tuleb hoida peal, olla tugev ning samal meeles pidada, et kõik need inimesed raja ääres pole tulnud sugugi jälgima peategelase sisemisi heitlusi vaid hoopis seda kuidas liiva lendab ja gaas on põhjas !

Kõige nende teadmistega varustatult olime ilusti Nõmme raja ääres kohal. Marek oli algselt kirja pannud end põhiklassi, kuid kohapeal otsustas tiim, et stardime sobivamas seltskonnas, Retro. 



Esimese stardi esimesed meetrid olid meeliülendavad. Meie kotkas tabab puu kukkumist täpselt ja vähemalt pool stardisirget  tegeleb ülejäänud tiim telepaatiaga kõigi piltnikke suunas; pildistage pildistage #800
Igatahes kui nüüd pilti jälgida, siis meie sõitja kõikvõimsust on näha !!!
Nagu arvata oli, edasine kujunes meie kotkale raskemaks. Tiivakesed väsisid kiirelt ning iga kord kui peanupuke jälle ringi pealt paistma hakkas tõi meeskonda suurt rõõmu !''



Ehtsa võidusõitjana oli vähemalt meie silme all Marek ehtne krossisõitja. Tõsi mida ring edasi seda raskem see oli. Mingis sõidu lõpufaasis oli mehel jaks nii otsas, et siduri jõudis sisse tõmmata ( vähemalt kolme sõrmega :D ) alles poole sirge peal, et natukenegi pööret juurde anda selle ainult lõpust käivale tsiklile ja teha tiimile seda ilusat muusikat mida üks kahepoolene kahetaktiline teeb, kui mees teab mida teeb !

Lõppkokkuvõttes 16 koht. Seljataha jäid mõned mehed ja kõik preilid. Peale 10 aastat ilma tsiklita olnud ajajärk sai Marekil seljatatud ning mis kõige tähtsam, meie Legacy of Estonian Motocross tiim, kes siin juba hulk aega eksisteerinud sai täismahus kokku ning seda ehedal moel !
Jõudu ja Jaksu edaspidiseks ka teile, MMM korraldajad !